Tuhala Looduskeskus

Kaitseala

NTLKA

Allikas: Keskkonnaministeerium

Looduskaitseala laiub Tuhala ja Nabala karstialadel, mida läbib üheksa maa-alust jõge.1687 a. rootsiaegsel kaardil on esmakordselt kirjeldatud Nabalas  Angerja jõe neeldumist Möldri kurisust maa alla ja avanemist Paekna allikatest. Viimane teadaolev karstilehter tekkis Kuivajõe oru kaldale  1964 aasta paiku.Kaitseala väärtuseks on tundlik veereziim, kaitsealused ja haruldased taime – ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Kaitsealuseid liike on 53. Peamiselt allikasoodes kasvab  22 liiki orhideid:  kahelehine käokeel, rohekas käokeel, suur käopõll, pruunikas pesajuur, kaunis kuldking, hall käpp, vööthuul sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kollane sõrmkäpp, kuradi sõrmkäpp, russowi sõrmkäpp, soo neiuvaip, laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip, kärbesõis, kõdu-koralljuur, harilik käoraamat, lõhnav käoraamat, punane tolmpea, jumalakäpp ( Arne Kivistik 1999 ). Neist kaunis kuldking on Euroopa suurima õiega orhidee, millise käpalise mandri Eesti suurimaks elupaigaks on Nabala. Nabala asustuse vanus on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat. Avastatud on 4 muistset asulakohta, 18 lohukivi, 12 kivikalmet, 3 muinaspõldu ja 3 pelgupaika. Veel  enne 1900 a.  läbis looduskaitseala Mahtra meeste talitee.

Avatud on Nabala-Paekna  10 km pikkune matkarada.

kuldking-MatsKangur-_MG_9660

Kaunis kuldking. Foto: Mats Kangur

handkakk-MatsKangur_MG_9592

Händkakk. Foto: Mats Kangur

Silmaallikas-Mats Kangur

Silmaallikas. Foto: Mats Kangur

mollu-MatsKangur-IMG_8537-58

Mölluallikas. Foto: Mats Kangur

Paekna allikajärv -Taavi Tänavsuu

Paekna allikajärv. Foto: Taavi Tänavsuu

Nabala lubjakivimaardla kronoloogia.

Heliloooja  Urmas Sisaski loodud hümn „ Tuhala Nõiakaevu loits ” Eesti tähtede esituses.